Eri Ministerio rech Gobernación xuya’ utzijoxik ri ya’olchajinem b’anom chik pa Chiquimula ri’

Pa le Ukaj ub’enam ri Taqamaq’ ri’, eri Ministro rech Gobernación, Gendri Reyes, xuya’ ubixik ucholajil ri taqanem pa amaq’ ri’, are la’ xuya’ utzijob’exik ri Chiquimula ri’, ri cholchak b’anom chi’, ri q’atenik k’ax b’anom chik kumal rajtzukunel ajchajil tinamit, ri b’anoj utzilem b’anom pa taq ri tinamit ri’.

Pa we junab’ ri’ k’o chik 784 chi reqa’lenel ri Wokajil Ajchajil Tinamit (PNC) e kojom chi’, e k’o 14 subinspectores ri’, e waqib’ chi inspectores ri’, pa komon chajinem ri’ xechapataj loq e 1,242 chi winaqil ri’, xeriqitaj b’elejeb’ chi ch’ich’ ri xa’ eleq’am bi’, k’o 106 chi k’aqb’alil riqom ri’, k’o 18 chi kejach’ich’ riqom ri’.

Eri b’anoj q’atenik k’ax ri’ are rumal xk’utanisax jun Comisión Departamental rech Q’atel k’ax ri’, b’elejeb’ chi  Comisiones Municipales rech Q’atel k’ax ri’, ri 22 Comisiones Comunitarias ri’, b’elejeb’ Chomab’al pa taq ri Tinamit ri’ are la’ xwok uwach ri’ ruk’ ri cholchak rech ub’i’ taq  programas sociales pa le xk’am b’i b’anoj utzilem chi ke e  940 chi winaqil ri’.

Eri Taqawokajnel rech ri Ya’olchajinem pa Amaq’, xub’ij ri’ che sib’alaj tajin kaq’atexik ri narcotráfico ri’, e k’o chik keb’ chi winaqil ketaq pache’ q’atb’al tzij rech pa tinamit naj, riqom chik Q.101 mil 830 chi pwaqil ri’ xuquje’ 560 upajb’alil cocaína ri’. K’o 114 chi b’anoj tzukunem b’anom chik, e 86 chi ak’alab’ e riqom chik, e 44 chi winaqil ri’ e eleq’am b’i xeriqitaj ri’.

Pa k’isb’al ri’, xwok uwach rech xkoj chi’ ri Oficina Municipal rech Q’atel k’ax pa le tinamit rech Chiquimula ri’ ri xkoj rech uq’atexik b’anoj k’ax ri’, ri programa ub’i’ “Nuk’am b’i Eyeb’al pa Nukomon Winaqilal pa Chiquimula ri’”, wa’lijsab’al riqb’alil chomanem winaqil chi’, ri ukojik ri uchakunik ri Centro rech Atención Integral kech Ixoqib’ Kiriqom k’ax ri’ (CAIMUS) ri kuya’ tob’anik no’jalil, kunanem chi ke xuquje’ ke’uta’ pa q’atb’al tzij ri’.

K’o k’i raqan taq tiko’n rech marihuana riqom chik (pa septiembre 2021) xuquje’ ri ya’ltzijolil ub’i’ “No a la Violencia Intrafamiliar” ri utaqim uq’atexik b’anoj k’ax chi ke ri taq ali, ri e alitom xuquje’ ri ixoqib’ ri’.

Noticias Recientes