K’o awan kunb’al, jastaq xuquje’ pwaq xriqitaj kuk’ ri narcotráfico eri rajil are 3 mil 550 millones chi pwaqil ri’

Pa le tijowchuq’ab’ b’anoj chakunem rumal ri Ministerio rech Gobernación rumal ri Quinto Viceministerio xuquje’ rumal ri b’anoj tzukunem rumal ri Subdirección General rech Análisis rech  Información Antinarcótica (SGAIA) rech ri Wokajil Ajchajil Tinamit (PNC), pa le nab’e q’ij rech enero k’a pa le oxib’ q’ij rech diciembre k’o jun nimalaj q’inomal pwaqil xkiriq ri’ pa ronojel are wari’ Q3 mil 556 millones 213 mil 790.46 rajil ri’ ri awan kunb’alil, jastaq xuquje’ pwaqil xriqitaj ri’ xesax pa kiq’ab’ ri narcotráfico pa taq le jalajoj b’anoj tzukunem ya’olchajinik pa we amaq’ ri’.

Pa le b’anoj tzukunem rumal ri SGAIA k’o k’i jalajoj uwach awan kunb’alil xriq ri’, k’o 11 mil 824 chi upajb’alil Cocaína xriqitajik eri rajil are Q 1 mil 214 millones ri’, xuquje’ ruk’ nik’aj chik awan kunb’alil jacha’ ri’ anfetaminas, heroína, crack xuquje’ efedrina eri rajil are Q8 millones 361 mil 915.04 ri’.

Sib’alaj rajwaxik b’a’ kaya’ utzijolil che are wa’ xb’antaj kowinem xriqitajik pa le komonchak xb’an kuk’ nik’aj chik taqawokajil ri’ jacha’ ri Ministerio rech ri Defensa xuquje’ ruk’ ri Ministerio Público, e k’o 33 chi xik’ch’ich’ ri’ xe’ok loq pa we amaq’ maj pa kisaqil ri’, keqam loq chom eqa’m rech awan kunb’alil, pwaqil, k’aqb’alil ri’.

Pa taq le b’anoj tzukunem ya’olchajinik ri’ pa taq le juyub’ rech tiko’n ri’, xriqitaj wi loq pa ronojel 3 millones 379 mil 717 raqan ichaj rech marihuana, eri rajil are ri’ Q 1 mil 267 millones chi pwaqil xuquje’ ruk’ 5 mil 500 chi upajb’alil rech ri awan kunb’alil b’anom chik.

Xuquje’ k’o 1 millón 210 mil 616 chi uche’al Coca xriqik, eri rajil are Q12 millones chi pwaqil ri’.

Eri tzukno’jchak are xq’alajisan rech ri kiriqitaj wi ri awam ja k’olib’al kachakux wiri’, are ja ri’ kojom rech kab’an wi ri awan kunb’alil ri’, eri SGAIA xuya’ utzijol che pa we junab’ ri’ k’o jo’ob’ chi ja b’anb’al awan kunb’alil xriqitaj ri’ pa ronojel k’o 58 chi nima’q k’olib’alil xuquje’ 99 k’olib’al chik ruk’ awan kunb’alil xriqitaj ri’ eri rajil are Q 10 millones 452 mil ri’

Eri awan jastaq riqom chik kuk’ ri narcotráfico k’o ri 325 chi ch’ich’ rech keb’insaxik eri rajil are Q 9 millones 750 mil chi pwaqwil ri’, ruk’ 9 chi xik’ich’ich’ eri rajil are Q 18 millones ri’, ruk’ keb’ chi  nimaq’ jukub’, ruk’ 160 chi k’aqb’alil rech jalajoj k’aqb’alil, pa ronojel k’o 6,191 ub’aq’ k’aqb’alil, 220 k’olib’al ub’aq’ k’aqb’alil xuquje’ ruk’ 16 chim nim poq’sab’al xriq ri’.

Pa taq le tzukunem ri’ pa we amaq’ xriqitaj ri’ Q 1 millón 270 mil 559.55 chi pwaqil ri’; pwaqil dólares americanos k’o $ 1 millones 310 mil 493.84 ri’; k’o pwaq pesos mexicanos $ 2 mil 856.00 ri’; k’o Euros 21 mil 120.00 xuquje’ k’o Lempiras 15 mil 529.00 xriqitaj ri’.

Pa le b’anoj tzukunem ri’ xriqitajik 1 mil 860 chi winaqil kab’ixik rumal jalajoj taq b’anoj k’ax ri’, rumal k’o kuwach kuk’ ri narcotráfico, ruk’ ri awan kunb’alil xuquje’ e k’o ajk’ayil awan kunb’alil chi ke winaq ri’.

Noticias Recientes