Ri taqawokajil rech pa we amaq’ xkib’an unimaq’ij rech xjaqataj ri MAIMI

Eri K’amal b’e Amaq’, Alejandro Giammattei, rachib’il ri Ministro rech Gobernación Gendri Rocael Reyes Mazariegos xuquje’ ri Patanelab’ rech ri Taqawokaj pa Amaq’, xetatab’enik pa le ujaqik uwach ri k’ak’ rachoch ri K’ak’ Taqanem rech Kechomaxik ri Ixoqib’ Kiriqom k’ax Ixkem (MAIMI), ri k’o pa le colonia La Verbera pa zona 7 rech pa nimatinamit ri’.

Eri q’atb’altzij ri xkib’ij we xaq xu’ wiri’ le chakunja ri’ k’olik, che ri kechomaxik wi ri ixoqib’ kiriqom k’ax rech ya’talik k’o ri kokik pa q’atb’altzij, pa komon winaqilal, pa utzwachil, pa tijonem xuquje’ rech ya’tal ri pwaqil meb’ilem chi ke, xuquje’ ruk’ wari’ are taqim uq’atexik ri b’anoj k’ax pa we amaq’ xuquje’ chi ke ri ixoqib’ rech ya’talil ri ilonik chomanem chi ke rech kakiriq chik utzilem pa le kik’aslemal ri’.

Sib’alaj rajwaxik b’a’ kaqaya ub’ixik eri wokajilal kiwokom uwach ri ri MAIMI ri’ e are ri’ ri Ministerio Público, ri Organismo Ejecutivo, ri Organismo Judicial, ri Ministerio rech Economía, ri Instituto rech ri Defensa Pública Penal, ri Instituto Nacional rech Ciencias Forenses, ri Defensoría kech Ixoqib’, ri Ministerio rech Gobernación, ri Procuraduría General rech ri Nación, ri Instituto Guatemalteco rech Migración, ri Ministerios rech Tijonem, ri rech Chakunem, rumal ri Utzwachil, Previsión Social Desarrollo xuquje’ ri Q’atb’altzij rech ri Iximulew, ri jun kek’oji wi chi la’ pa le colonia La Verbena pa le zona 7 rech pa nimatinamit ri’ rech chi’ sib’alaj kechomaxik ri ixoqib’ kiriqom ri b’anoj k’ax ri’.

Eri ionem nimanik kub’an ri’ ri MAIMI k’o ri’ jun ilob’al rech ri rajwaxik chi ke ri ixoqib’ kiriqom k’ax, eri ilonem ri’ are pa aninaqil kab’an ri’ rech kekunaxik, rech kena’ojixik, kela’wichixik xuquje’ pa le kawinaqilal ri’, eri chomanem kab’an pa le MAIMI are ri’ ya’el ub’ixik pa q’atb’altzij, pa le ub’ixik Isabel – Claudina wexa’ kasach tane’ le ixoq ri’.

Xuquje’ kaya’ tob’anem chi rech ri’ pa q’atb’altzij rech kachoman chi ke ri ixoqib’ kiriqom k’ax, e ch’ayom, b’anom k’ax chi ke kumal achijab’, ketiijox ri’ xuquje’ ketijoxik rech reta’maxik taqkil, k’o na’ojalixik chi ke kumal q’atol tzij, kaya’ kichak ri’, kechomax pa aninaqil ri’, k’o ilonem chomanik chi ke, k’o kechajix wi ri kal, ri taq ala, ri taq ali, ri kal ri ixoqib’ ri’ che ri kakijacho kib’ pa le MAIMI.

Xuquje’ ya’tal chi ke le kilik pa le kich’ab’al kino’jib’al ruk’ taq e ajq’axel tzij pa taq le kitzij mayab’ ri’ xuquje’ ri ilonem chomanik chi ke are kab’an ri chi paq’ij chi chaq’ab’ rech pa juntir le junab’ ri’ pa we amaq’ pa le ch’a’wib’alil 1572, pa le b’iyob’al rech b’iw ub’ixik uloq pa le Whatsapp kumal loq ixoqib’ che ri kewintaj ketanik.

Noticias Recientes