Ri UPCV tajin che jun nimtzijonem ub’i’ “Matz’apij achi’ katch’a’w loq” pa Antigua Guatemala ri’

Eri Chakunja rech Q’atel k’ax, pa le reqe’lenik ri chakunja rech b’anoj k’uttijonem, xujit k’ut uya’ik ri jun nimtzijonem ri’ ub’i’ “Matz’apij achi’ katch’a’w loq”, are wa’ xb’an pa le rachoch ri Instituto Antonio Larrazábal, pa Antigua Guatemala ri’, ruk’ kika’yem rech jun ok’alil chi ixoqib’ ri’, ri ya’tal kuxo’l ri’, are nimab’al rech uq’atexik ri jun uchikopil yab’il ub’i’ Covid-19 ri’.

Eri Licenciado Luis Valdez, ajtijonel rech ri UPCV, xub’ij che we jun b’anoj k’uttijonem ri’ are utaqim rilik kumal ri e ajtijoxel rech kakilo ri petsab’al ri k’ax ri’ xuquje’ ri k’ax kuya’ kanoq chi ke ri ixoqib’ xuquje’ rech kakiya’ kib’ kakito’ kib’ ri’. Te k’u ri’ xuya’ ub’ixik ucholajil jas ri kub’ij ri kamisan ixoqib’, ri k’upil kuya’ ri’, ri k’ax kub’an ri’, rumal ri’ xub’ij are wa’ ri jun chomanik ri’ are pa kiq’ab’ ri ixoqib’ k’o wiri’, rech kakib’ij loq ri k’ax kab’an chi ke ri’.

Eri MP pa le 2020 k’o 55,472 b’iw ub’ixik xuk’am uwach ri’, eri rajilab’al ri’are xaq’anik rumal ri tz’apinik xb’an ri’, are wa’ xub’ano rech xk’iy ri b’anoj k’ax chi ke pa taq kachoch winaq ri’, xuquje’ aretaq xk’is ri tz’apinik ri’ xk’iy ub’ixik loq, k’a le 17 rech enero rech ri 2021 k’o ri’ 2,440 b’iw ub’ixik xya’taj ri’, xcha’ ri ajk’uttijonel ri’.

Rumal ri’ eri gobernador rech Sacatepéquez, Licenciado Mynor López, xub’ij ri’ are kab’ixik “MAJ B’ANOJ K’AX RI’”, eri b’anoj k’ax pa kachoch ri’ man xmajtaj taj pa le nab’e q’ij, pa nojimal xopan pa le kanima’ ri winaqil, te k’u ri’ xopan ri yoq’onik, ch’ojinik, xopan k’ut pa taq b’anoj ch’ayanem, eri ixoqib’ k’o kiq’ijol xuquje’ man kech’ay taj kexutux taj, “eri ix ixoqib rajwaxik chiq’atej wa’”, xcha’.

“Eri q’atb’altzij ri’ sib’alaj kojb’isonik are kaqilo ri b’anoj k’ax chi ke ri ixoqib’ chi ke ri ak’alab’, eri ix chiq’atej wari’, we kakilo ri ak’alab’ kab’an k’ax chi ke, man utz ta le kak’iyirik ri’ xuquje’ are kakib’an chik ri are pa le kik’aslemal chi ke nik’aj chik, eri b’anoj k’ax ri’ are rajwaxik kachupik, eri ix man kito’ ta iwib’, rumal ri’ kinb’ij chiwe, qas chb’ij loq, eri uj oj q’atb’altzij kixqito’o ri’”, xub’ij chik.

Noticias Recientes