Xjach 1 mil 037 ub’ixikil rumal ri Wokaj Q’atenel Ciberdelitos chi re ri MP rech b’anoj k’ax pa kemtz’ib’ uwachwuj

Pa le nab’e waqib’ ik’ rech ri 2024, eri tzukunelab’ rech ri Departamento rech Ciberdelitos rech ri Wokaj Ajchajil Tinamit (PNC), kijach 1 mil 037 chi ub’ixikil chak kib’anom rajchak taq ri Fiscalías rech ri Ministerio Público (MP), chi rij taq ri tzukunem b’anom chi rij taq b’anoj k’ax, b’anom pa uwachwuj kemtz’ib’, chi rij ri oqxa’n wuj, chi rij  ri b’anom pa uwachwuj pa kaqiq’.

Rumal ri’, pa junab’ ri’ b’anom chik keb’ tzukunem: jun are chi rij ri b’anoj k’ax ub’i’ Sim Swaping, jeri’ chi rij jun molaj b’anol k’ax, chi rij elaq’ xuquje’ chi rij poq’san pwaq meb’il maj pa usaqil, chi rij jun chik k’ax ub’i’ phishing, are chi rij elaq’ xuquje’ releq’axik taq Tzijolil, are b’anoj k’ax rech pa kemtz’ib’ ri elaq’am wi tzijolil ruk’ releq’axik retal tzijolil rech uwachwuj pa kemtz’ib’. Xuquje’ k’o juk’al jun tzukunem b’anom chi kij taq ri taqom kichapik rumal b’anoj elaq’.

Pa junab’ir k’o job’ chi tzukunem xb’an chi rij elaq’an taq oqxa’n jastaq, chi rij poq’san pwaq meb’il, xuquje’ k’o waqxaqib’ chi tzukunem xb’an pa kik’olib’al winaq rech xechap winaq xkib’an ri elaq’.

Tzukunem chi kij ak’alab’ kuk’ e q’apoj winaq

Eri q’atb’al tzij xkib’ij, chi kij taq ak’alab’ xuquje’ e q’apoj winaq, k’o jujun taq tzukunik xkib’an chi rij taq ri k’ax kib’anom, are la’ xtzukuj uwach ri Sección de Trata de Personas ri’.

Eri k’ax qas b’anom ri’, are pa le uwachwuj kemtz’ib’ pa kaqiq’ rech elaq’anik chi rij taq kitzijol winaq xuquje’ chi rij itzelb’anik ub’i’ bulling cibernético. Chi rij taq ri uwachwuj pa kemtz’ib’ e riqom. Jcha chi rij taq ri pornografía infantil, eri utzijol ri’ are taqom loq kumal ri Sección de Trata, kumal taq ri plataformas ri’.

Ri q’alanik

Are la’ rech keq’alik ri ak’alab’ ri q’apojil rech keqaj ta pa kaq’ab’ Itzel winaq, eri q’atb’al tzij rech PNC xkiq’al ri tat nan rech kakisolij jas le kakib’an ri kalk’uwal pa awalik pa le kemtz’ib’ uwachwuj pa kaqiq’; rech ketzijon taj kuk’ winaq e b’anol k’ax, rech kakik’ul taj kuk’ oqxa’n tzij kataq loq kuk’.
xuquje’ kakiq’al kib’ rech ketzijon ta kuk’ winaq keta’m ta kiwach, rech mejo’stajik we kataq jastaq chi ke pa kachoch rech ma kub’ kik’u’x chi rij achib’al kak’ut chi ke kumal wokajil.

Pa k’isb’al, makiya kib’i’ k’o pa le ja k’olme’r, xaq makiya ri kitzijiol, makaq’ansan makik’ut kachib’al xuquje’ makik’ulaj uwachwuj pa kaqiq’; makikoj makiya kitzij ub’ixik ri’ we man kakich’ob’ ta uwach. Makik’ulaj chak kajit chi ke pa uwachwuj pa kaqiq’. Eri Telegram k’o wi k’i taq awam tzijolil, chi uwach ri’ kakak’ayix wi jastaq pa awalik.

Noticias Recientes