Le e’ajq’atenem awan kunb’alil tajin katijoxik rech  ub’anik tzukno’jchak xuquje’ forense ri’

Le le uwi katijoik le e’ajchajil tinamit are ri’ jun runimal uwach k’o pa le ub’e’al cholchak rech ri Ministerio rech Gobernación (Mingob). Iwir are wa’ xunimax ub’anik, ruk’ kichapik ri 25 chi e’ajchajinelab’ rech le Subdirección General rech Análisisrech  Información Antinarcótica (SGAIA) rech ri Wokajil Ajchajil Tinamit (SGAIA) rech ri Wokajil Ajchajil Tinamit (PNC), ri xkik’iso le tijonem diplomado ri’ “Actualización rech Investigación Criminal xuquje’  Forense, rech kakikoj le keta’mab’al ri’ pa kaq’atexik ri narcoactividad ruk’ taq ri k’ax kupetisaj”.

Le Viceministro Antinarcóticos rech Gobernación, Werner Ovalle, ri xuk’am ub’amnik le nim tzijonem rech tz’apib’al uwach, chi’ sib’alaj xub’ij wi chi k’o jun nim eqele’m kichak ri eqa’lenelab’ rech q’atenik awan kunab’al rech ri PNC, rech kekowonik  kakitz’aqatisaj uwach ri diplomado. Xuquje’ eri Ovalle sib’alaj xub’ij che ri ub’e’al ri cholchak rech q’atenik ri awan taq kunb’al, man xaq ta ri’ rumal ri b’anoj ri puqtzukunem, xane’ are rumal le tzukno’jchak tajin ub’anik chi rij ri’ rech keriqitaj loq ri molaj b’anol k’ax kekamisanik.

Xuquje’ le Viceministro Ovalle sib’alaj xub’ij, ruk’ ri ajeqa’lenem katijoxik ri e ajchajil tinamit rech kakich’ob’ investigación criminal xuquje’ forense, sib’alaj k’o kaya uchuq’ab’ uchakuxik pa le uwokik kuwach le winaqil pa kub’sib’al pa joremal. Sib’alaj xb’ixik, che ri kach’ob’onik ri q’atoj tzij ri’ are eta’manik kub’an chi ke ri e’ajchajil tinamit rech utz kaq’atexik ri e’ajb’anol k’ax kakib’ano, jeri’ pa le uya’ik utz taq chakub’al pa kaq’ab’ le e’ajchajil tinamit rech qas kakich’ob’o le chakunem kakib’an pa le kachajixik ri winaqilal xuquje’ pa le ya’olchajinem pa tinamit.

Le Nimak’amall b’e rech ri Facultad rech Ciencias Jurídicas xuquje’ Sociales rech ri Universidad Rafel Landívar (URL), Rolando Escobar Menaldo, xub’ij chewe jun diplomado ri’ are kuwa’lijsaj ri rajawaxik katijoxik xuquje’ rech ch’ob’oj q’atanem tzij, rech investigación criminal xuquje’ forense. “Le e 25 chi e’ajtijoxel pa le tijonem xuquje’ pa le uch’ob’ik ri b’ano taq uq’atik le tzukno’jchak rumal ri SGAIA, rech ukojik taq k’ak’ chakub’al rech tzukno’jchak rech kuq’alajisaj uwach taq ri k’ax pa le q’atom tzij ri’”, xcha’.

Wuqub’ ik xnajtib’ ri b’anoj rajawaxik tijonem ri’ kumal ri ajeqa’lenel tijonem rech ri ya’tal wiri’, ri are xkikojo ri k’ak’ taq uwach b’anon tijonik rech xkiya uchuq’ab’ ri kichakunik le reqa’lene le wokajil ajchajinel antinarcótica rech ri PNC, pa le ub’anob’alil jacha le Derecho Constitucional, Administrativo xuquje’ Penal, jeri’ jacha pa le ciencias aplicadas pa le jikom b’anob’al k’aslemalil xuquje’ rech q’atenik ri k’a, rech uch’ob’ik rilik kib’anikil ri b’anol k’ax xuquje’ rech k’amoj taq ub’e chakunem, ruk’ pa jun  saqilaj ub’anikil taq ri e ajchajil tinamit.

Le diplomado ri’ are la’ xb’an ruk’ utob’anik le Agencia Internacional rech Asuntos Antinarcíticos xuquje’ Ukojb’alil ri Taqanem (INL) rech ri Embajada rech Estados Unidos rech América, ri xb’an pa waqib’ utasb’alil tijonem ri’. Chi ke wari’, k’o uxe’al utz b’anikil ruk’ ri uch’ob’il le Derecho Constitucioanl xuquje’ Administración Pública, rech majib’al reta’maxik ri ciencias penales xuquje’ forenses, ruk’ jun utaqib’alil rech uq’atexik ri narcoactividad xuquje’ ronojel ri k’ax kupetisaj, rech kab’an uch’ob’ik kib’anikil ri b’anol taq k’ax, rech k’amoj b’anoj chakunem xuquje’ rech ch’ob’ik ri reta’mab’alil chajinem tinamit. 

Noticias Recientes