K’a pa le umajik utaqanik le Ministerio Francisco Jiménez pa le upatan pa le Wokajil Taqon Ya’olchajinem pa Amaq’ Xhoman kuk’ ri wokajilal rech taq nimatinamit ri’ rech kakichomaj k’ak’ b’anoj tob’anem chi kuwach.
Le Ministro Jiménez xuk’ul apan le Coordinador Residente rech ri Sistema rech Naciones Unidas pa Iximulew, Miguel Barreto ri’; le K’ak’ Ajno’jinel rech Seguridad rech Naciones Unidas, Marco Teixeira, xuquje’ le Especialista rech Políticas rech Género, Gobernanza xuquje’ Recuperación rech ri Programa rech Naciones Unidas rech ri Desarrollo, Diego Antoni ri’.
Le runimal uwach le xchomaxik are chi rij ri’ ri chak b’anom rumal le puq e rajchak le taqawokajnem, ri are taqom ub’anik rumal le Ministro Jiménez. Eri uwachtzijonem xchomaxik ri’ are chi rij ri ya’talil winaqilal xuquje’ ri ya’olchajinem winaqil. Rumal le Naciones Unidas sib’alaj xkub’isax le tob’anem ub’anik le k’uttijonem ri’ chi rij taq ub’anikil ri k’ax kakik’ulmaj le ixoqib’ xuquje’ le junamil kuwach achijab’ ixoqib’.
Le Ministro Jiménez xuya utzijol le chak b’anom pa komonchak rumal le Mingob ruk’ Naciones Unidas ri’, le chak xchakuxik ri qas xya utzijol ri’ are ri xb’an ruk’ le Alto Alto Comisionado rech Derechos Humanos xuquje’ oficiales rech ri Sistema Penitenciario ri’. Xuquje’ xya utzijol chi rij le uk’utunsaxik ukojik le Dirección rech Derechos Humanos rech ri Ministerio rech Gobernación, che ri kamik tajin unuk’ik uwach uchakunib’alil.
Xuquje’ xya ub’ixik che xtaq ukojik pa upatan le Política Nacional rech Rajchak Ya’talil Winaqilal DD. HH., ruk’ ri uchomaxik ri komontob’anik chi kech ixoqib’, e’ajch’ojil b’anik le utz kuk’ ri e’ajchakunelab’ rech wari’, ronojel wa’ pa le ukajmajil ukojik pa le taqon chakunib’al wokajil.
Kaq’atexik ri b’anol k’ax rech taq nimatinamit
Eri upatan ri Teixeira are kak’oji che Asesor rech Seguridad eri qas upatan rech katob’anik rech uq’atexik ri b’anoj k’ax kab’an pa taq nimatinamit pa uwachulew, je jas le narcotráfico ri’. Le Viceministerio Antinarcótico, k’o pa reqele’n ri Werner Ovalle are kuterne’j ruk’ le riqob’al ib’ pa komon taqawokajilal rech tob’anem rech ri b’anon chomanem ri’.
Le ch’ob’otal chak kachakun chuwe’q kab’ij pa komon ri’ are rech kach’ob’ik uq’atexik ri k’ax kakik’ulmaj ri e rajchak ri ya’talil winaqilal xuquje’ ri tzukno’jchak chi rij ri b’anoj chak ri’, ri e’are jun ri’ le rajpatanel ajchajin tinamit xuquje’ ri nuk’molaj winaqilal che ri kakichomaj uq’atexik ri k’ax ri’.
Eri tzijob’el pa taq le q’ij ri’ are la’ chi rij retaxik ri chakunib’al b’anom ri’. Xuquje’ katerne’xik ri b’anoj komon chomanem chi rij ri’. Rumal k’ut eri Wokajil Taqon Chajinem pa Amaq’ kuterne’j ub’anik ri riqob’al ib’ kuk’ ri taqawokajilal rech ub’anik k’ak’ uwach uq’atexik taq b’anoj k’ax ri’ xuquje’ ri chajinem winaqil pa tinamit.