Sib’alaj tajin kasuk’ub’axik ri xik’ach’ich’ rech chajinem pa kajulew ri’

Sib’alaj tajin kasuk’ub’axik ri xik’ach’ich’ rech chajinem pa kajulew ri’

Eri tzukunem katajin pa amaq’el ri’ are la’ rech kukub’isaj ub’anik ri chajinem pa kajulew kumal ri xik’ach’ich’ rech ri Unagob ri’.

Rumal ri’ eri Unidad Aérea rech ri Ministerio rech Gobernación (Unagob) tajin kunimaj uwach ri taqanik pa rulewal taq nimatinamit rech usuk’ub’axik ri xik’ach’ich’. Rumal ri’, pa amaq’el tajin kasolixik ri ch’ich’ ri’ rech kub’al k’u’x kekoj ri’ pa ub’anik utzilem chi ke ri winaqil pa tinamit ri’.

Eri jupuq areotécnicos, ri mecánicos xuquje’ ri ajb’inisal ri q’eb’ut xik’ach’ich’ ri’ ri qas xkitijoj kib’ che kachapik ri job’ chi q’eb’ut xik’ach’ich’ UH-1H ll xuquje’ ri alaj xik’ach’ich’ ub’i’ Cirrus SR-22 ri tz’ib’am umatrícula GOB-233 ri’.  Eri b’anon kilik ri xik’ach’ich’ ri nim uchuq’ab’ tak’mib’al ruk’ ri taqoq uwachwuj pa kemal chak.

Eri rajtaqonel ri Unagob, Héctor González Prera, xub’ij che are rech kesolixik ri xik’ach’ich’ ri’, are la’ utz rech kekoj pa aninaqil xuquje’ pa le kaq’atexik ri narcotráfico, ri nuk’wokaj e kamisanel pa juntir taq tinamit pa uwachulew. “Are la’ uwach ri Cholchak Tijonem rech B’anob’al ri Tranformación Policial, rech kuya’o uchuq’ab’ ri b’anoj chajinem kumal reqa’lenel ri Unidad Aérea riu’. Pawe ik’ kekoj ri’ e kajib’ chi e ajb’inisal le ch’ich’ pa kajulew rech tinamit, ri kuya ri’ uchu’ab’ ri chajinem pa rulewal amaq’il”, xcha’.

Pa jujun solinem b’anom ri’ kakojik ri k’ak’ taq chakub’al ruk’ ri tob’chokonsab’al ri k’ak’ uwach, are la’ rech kakoj pa nab’ejsab’al utzukuxik ri k’ax k’a te majtajinaq, eri suk’ub’an ri ch’ich’ are la’ rech kakojik pa b’anoj eta’manik kab’inisaxik pa le kaj ri’, rech are la’ katob’anik rech uq’atexik taq k’axk’onem ri’ xuquje’ rech kab’an utzil che ukojik ri jujun ch’ich’ q’eb’ut xuquje’ ri alaj xik’ach’ich’.

Medidas de seguridad

Ri b’anoj chajinik

Qas pa nojimal kab’an usolixik rilik we k’o uq’aq’elja’b’al ri jujun xik’ach’ich’, kab’an k’ut uch’ob’ik rech kasolix kumal ri e ajno’j chakul ri’ rech ri Unagob, rech kakikub’isaj ukojik taq ri xik’ach’ich’, rech kub’al k’u’x chi ke ri winaq keb’e chi upam ri’.

Eri Taqanel rech Mantenimiento xuquje’ Aviación rech ri unidad, Ronald Pérez Roblero xub’ij eri e ajsuk’ub’al ri q’eb’ut ri xik’ach’ich’ k’o ri retalil kuk’ rech kakikoloq’o ri utz taq q’aq’elja’ rech kakikoj che ri xik’ach’ich’ xuquje’ rech utz b’a kakikojo. Te k’u ri’, kakikoj ri raqan taq xuquje’ kakicharij b’i ri ch’ich’ q’eb’ut k’a pa le kachoch k’olib’al rech kakik’am b’i pa aq’ansab’al kech, rech pa kub’alil keb’e pa kajulew.

Pa 2022, eri K’amal B’e rech Estados Unidos rech Amkérica xuya loq pa uq’ab’ ri K’amal b’e Taqanel rech Iximulew rech are kekoj le 5 helicópteros UH-1H ll pa ya’olchajinem ri’.

“Xuquje’, eri e ajb’inisal ri ch’ich’ ketajin che ub’anik jun chakunem ri’ ub’i’ 360, are rech kab’an jun kasolixik chi upam taq chi rij ta ri xik’ach’ich’, rech qas kilik we qas utz ukojik taq b’anom pa taq ri ch’ich’ rech cha kaj xuquje’ man k’ot najtib’em chi ke ri’”, xcha’ ri Pérez Roblero.

Are kab’antaj jujun kab’inisaxik pa kaj ri’, eri q’eb’ut ch’ich’ xuquje’ ri alaj xik’ach’ich’ kab’an jun kasolixik rech kilik we man k’ot karaj kasuk’ub’ax chi ke, rech qas kilik we e utz kekoj keb’e pa jumul chik pa kaj.

Tajin ya’ik uchuq’ab’ ri chajinem pa kaj ri’

Eri Unagob ub’anim jun utzilaj chajinem chi ke ri winaqilal jeri’ pa kaq’atexik ri e ajb’anol k’ax pa Iximulew. B’anom chajinem pa kaqiq’ cha kaj xuquje’ kib’anom tob’anik chi ke ri Wokajil Ajchajil Tinamit (PNC), ri e tob’aninaq che uq’atexik ri e ajb’anol k’ax, pa le q’atenik b’anoj k’ax xuquje’ pa le kachajixik ri winaqilal pa amaq’il tinamit.

“Eri chak b’anom rumal ri unidad ri’ k’o jun upatanib’al ub’anom pa le q’atenik taq b’anoj k’ax xuquje’ pa le uq’atexik taq ri b’anoj k’ax kamisanik”.

Xcha’ le Héctor González Prera
K’amal B’e rech ri Unagob

Ri Unidad Aérea rech ri Taqawokajnem ri’ pa le b’anoj taq kesaxik winaq pa k’axk’onem xuquje’ pa le b’anoj uq’axexik utzilem chi ke ri’ ruk’ wa’ are uk’utum che tajin che jun ub’anik ilonem pa aninaqil chi ke ri kik’ulmam pa rulewal tinamit ri’, are wa’ kuya jun nim kub’sib’al k’u’x chi ke ri winaqil rech kato’ik pa le k’ax riqtajem ri’.

Eri alaj xik’ach’ich’ Cirrus SR-22 ri k’a te xya loq pa uq’ab’ ri Unidad Aérea rech ri Mingob, pa le 3 rech agosto rech pa junab’ ri’ xkoj pa le nab’e retaxik ukojik cha kaj ri’.

Noticias Recientes