Pa jun b’anoj puq tzukno’jchak ri’, eri wokajil ajchajin tinamit pa komonchak taq ub’anik rumal ri Ministerio rech Gobernación xb’antaj kowonem xriq Q192,000 chi pwaqil b’otolik pa Rachoch ri Japache’ kech Achijab’ sib’alaj chajitalik ub’i’ Renovación I ri’, are la’ jab’otaj chi pwaq xriqitaj pa jun nim q’atenik chi ke ri pandillas xuquje’ rumal eri pwaq xriqitaj kuk’ rech kakikoj pa b’anoj taq k’ax ri’. Eri b’anowem xb’antaj pa aninaqil ri’, are xutaqij uq’atexik pa kaq’ab’ nik’aj taqanel b’anoj k’ax ri’ rech kakikoj taj pa b’anoj k’ax ri’, rech kakiloq’ ta kanima’ ri ajtzukunel, rech kakiloq’ ta kitzij xuquje’ rech kakib’antaj ri kakaj chi la’ pa japache’ tz’apib’al jeri’ chi rij taq apanoq.
Eri Ministro rech Gobernación Francisco Jiménez, xuya utzijol pa le uwachwuj pa kaqiq’ X che ri puqchajinem tzukunik ri’ man xaq ta xb’antajik, xane’ are xumaj k’i taq wuqq’iw chak uch’ob’ik ri cholchakuxik ri’. Eri uriqik ri’ are uwach taq ri jun ub’e ub’anik ri jun nima utzukuxik uriqik ri kaya’owik ri kipwaq ri pandillas ri’ xuquje’ rech keq’atexik ri uwach taq kamolajil che ri kakaj kakiya ta kanoq ub’anik ri kakaj pa le wokajil japache’ ri’. Eri puqchajinem xb’anik are xutaqij uchajixik juntir pa wokajil japache’ ri’ xuquje’ kaq’atexik ri b’anoj k’ax kakib’an ri nik’aj e’ajtaqol molaj b’anol k’ax.
Eri Ministro Jiménez sib’alaj xuya utzijol, che k’a pa junab’ir, eri wokom k’amal b’e tinamit k’o jun nim kaq’atexik ri nuk’molaj b’anol k’ax xkib’ano, kuk’ ri narcotráfico, k’o nim peraj tiko’n awan kunb’al kiporom, k’o k’i rachoch b’anob’al awan jastaq kunb’al b’anom xuquje’ e k’o e k’i taqanel rech molaj b’anol k’ax kiq’atim. Eri pwaq xkitaq b’i nik’aj taqnael rech taq pandillas pa Renovación I are qas xuya pa retal ri jun b’anoj k’ax kumal ri’, xuquje’ ruk’ wa’ eri Wokom K’amal B’e Amaq’ ri’ man kukuy ta kimak chi rij ri k’ax che ri kakaj kakib’an ri nik’aj molaj b’anol k’ax ri’.
Xub’ij k’ut, pane’ chi rij wa’, kakaj tane’kakib’an ri k’ax pa tinamit, eri e’ajtzukno’jchak rech ri Wokom K’amal B’e Amaq’ ri’ e wa’ ri kich’ob’om chik che qaraj kak’ulmataj ri’, xuquje’ qaraj k’o 70% b’anoj k’ax pawe q’ij ri’ are kab’antaj kumal ri nik’aj pandillas ri’, are k’ax ri’ kilotajik rumal kasach uwach ri kimolajil ruk’ ri kitaqanib’al. Eri cholchak ri’ are kutaqij uq’atexik uchuq’ab’ kitaqanik nik’aj b’anol k’ax ri’.
Pa amaq’el ri chajinem ri’
Xya utzijol ri’ che e k’o jujun taq e’ajchajinel rech wokajil japache’ e’are jun pa le b’anoj k’ax ri’ rumal e’are jun ketob’an kuk’ ri pandillas ri’. Rumal ri’, konojel k’ut katzukux kitzijol xuquje’ man kikuy ta kimak ri’, xuquje’ kuk’ konojel ri e tob’anaq kuk’ ri molaj b’anol k’ax ri’ ri kesax b’i pa chak pa wokajil japache’.
Eri wokom k’amal b’e tinamit xkub’isaj ub’ixik che kakikuy ta kimak ri nik’aj pandillas ri’ kakiterne’j k’ut uya’ik uchuq’ab’ kipatan ri Wokajil Ajchajin Tinamit. Rumal ri’, pa taq ri q’ij petinaq kakijaq kiwach oxib’ k’ak’ kachoch e’ajchajin tinamit, xuquje’ kakijach ri’ e 250 chi kejach’ich’ rech kakipaqab’isaj kiwach e’ajchajinel tinamit ri’.
Eri ministro xub’ij che pane’ b’a’ k’o ri k’ax k’o q’oxomal, eri wokajil japache’ xuquje’ ri wokajil ajchajin tinamit kakiterne’j uq’atexik wa’, ruk’ ronojel uchuq’ab’ kukojo rech kkuq’atij ri nuk’molaj b’anol k’ax ri’.