Eri reqa’lenel ri jalajoj uwach taq ri Wokajil Ajchajin Tinamit kuk’ ri reqa’lenelab’ ri Taqawokajil rech Japache’ Tz’apib’al e’are k’ut xkichapo xkik’am b’i ri jun q’ab’em ub’i’ “Cabro” xuquje’ “Güey”, pa le Fuerza Aérea Guatemalteca (FGA) chi la’ k’ut xakijacho wi kanoq pa kaq’ab’ ri ajq’atol tzij rech ri Administración rech ri Control rech Drogas (DEA) rech ri Estados Unidos rech América. Eri nik’aj winaq ri’ e tz’apim k’ut pa le Centro rech Detención Preventiva kech Achijab’ “Mariscal Zavala” chi la’ k’ut tz’apim rech xb’an uchomaxik pa le q’atb’al tzij rech xtaq b’i ri’.
Pa octubre rech 2024 ri’, ri alias “Cabro” aj winaq hondureña, ri are xchap pa jun sector rech Cuyotenango, Suchitepéquez, rumal taqom uchapik rech kataq b’i pa q’atb’al tzij rumal xutaq uk’ayixik awan kunb’al chi la’, pane’ b’a’ reta’m ri are che man utz taj kub’an b’i ri Cocaína, rumal man k’ot rutzilal rech kak’ayix pa le rulewal nimatinamit estadounidense ri’, rumal ri’ xqaj pa umaj rumal xub’an poq’san pwaq meb’il ri’.
Are le q’alajisanik xb’an chi rij ri’, xch’ob’otajik che are jun chi kech ri e’ajtaqanel rech ri Organización del Valle ri kuk’am b’i ri awan kunb’al pa taq le xik’ach’ich’ rech kerapan pa kaj xuquje’ pa taq nimab’e rech Honduras xuquje’ Iximulew ri’, rech keq’axik pa México xuquje’ rech kopan k’a pa Estados Unidos rech América. Le jun nuk’molaj ri’ are xutaq b’i le awan kunb’al pa 2005 xuquje’ 2014 ri’. Are ri jun winaq ri’ xutaq b’i pa taq ri ch’ich’ ri awan kunb’al, ruk’ ri chomapwaq xkimol uwach ri’.
Are chi’ xchap le jun winaq ri’ q’ab’em ub’i’ alias “Güey”, aj winaq rech Colombia xuquje’ are winaq aj iximulew, pa le 16 rech octubre rech 2024, xchap pa le kilómetro 16.5 rech ruta CA 1 Oriente. Eri jun winaq ri’ are xtaq loq uchapik rumal le Nim Q’atb’al Tzij rech ri Estados Unidos rech ri Distrito Medio rech Florida, rumal k’o oxib’ umak ub’anom ruk’ le narcotráfico ri’.
Jcha ri kakib’ij ri q’atb’al tzij ri’, che xch’ob’otaj uwach jun nuk’molaj b’anol k’ax che qaraj ri are ri qas xunuk’u rech xutaq b’i ri cocaína k’a pa Colombia loq, rech xuq’axe’j loq k’a pa Costa Rica, Panamá, Iximulew, pa México, rech xopan pa nimatinamit estadounidense ri’. Eri jun Güey xuquje’ are kab’ixik xutaqo uk’ayixik ri awan kunb’al xuquje’ xuk’am puwaq chi rij ri k’ay ri’ pa Centroamérica, jeri’ xuk’am xutaq maj usaqil pa utinamit.
Pa junab’, e oxib’ junab’ chik ri etaqom chik pa q’atb’al tzij rech pa nimatinamit estadounidense ri’. Are ri jun alias “Abelardo”, xchap b’i pa le 28 rech octubre rech 2024, pa le aldeas Los Olivos xuquje’ Mamonal rech uq’ab’ tinamit La Democracia, Huehuetenango. Are taqom loq rumal le nimaq’atb’al tzij ub’i’ Corte Distrital rech Estados Unidos rech le Distrito Este rech Texax, rumal xub’an ri awan kunb’al cocaína, rech xutaq b’i pa k’ayinem chi la’ k’ut, pane’ b’a’ reta’m chi are ri’ jun mak kub’ano, rumal k’ut che ri awan kunb’al ri’ k’o ri q’atb’al tzij chi rij rech le nimatinamit EE.UU.
Pa le junab’ 2013 xuquje’ 2020, xriqitajik che are ajilol wari’ k’a pa le utinamit, are xub’an utaqik b’i ri awan kunb’al pa le Sur, le Centro xuquje’ pa le Norteamérica, k’a pa 2008.