Julajuj junab’ chik tajin uq’atexik ri narcotráfico rumal ri Unesa

Eri Unidad Especial Antinarcóticos (Unesa) rech ri Ministerio rech Gobernación (Mingob) ri’ xkoj pa le 25 rech abril rech 2012 ri’ rech xcholchakunik, xupatanij cholq’axchak ruk’ ch’ob’otal chak rech pa le kaq’atexik ri narcotráfico ri’ pa Iximulew.
Chi’ k’u ri’ eri wokajil ri’ are xuya uchuq’ab’ ya’olchajinem tzukunik ri’ che ri xtaq ub’anik rumal ri K’amal B’e Amaq’ rech uq’atexik ri narcoactividad ri’.
Pa le julajuj junab’ uchak ri’, are wa’ jujun taq uchakum ri Unesa ri’ pa le uq’atexik ri narcotráfico ri’.

Xuriq upatanexik wari’

Eri K’amal B’e rech ri Unesa, xub’ij pa le uq’ijol ri yab’al b’ixik ri’, xub’ij k’ut eri reqa’lenel ri wokajil ri’ are xtob’anik chi kech ri reqa’lenelab’ ri Subdirección General rech Análisis rech Información Antinarcótica (SGAIA) rech ri Wokajil Ajchajil Tinamit (PNC) pa le rilik usolixik, uchakuxik, uk’olik, uporoxik xuquje’ ri uk’u’x b’anob’al awan kunab’al ri’.

Eri uchakuxik ri’ are kub’sib’al k’u’x uchapik kab’an ri’ jacha b’im kumal ri taqawokajilal rech ri Taqamaq’ xuquje’ ruk’ utob’anik ri Oficina Internacional rech Asistencia Antinarcóticos xuquje’ Unimaxik ri Taqanatzij (INL are ub’i’ inglés tzij)  rech ri Embajada rech Estados Unidos rech América.

Eri SGAIA xub’ij, pa le junab’ 2021 pa le 24 rech abril rech 2023 xporox 1 mil 984.26 nima’q taq eqa’n rch ri Uk’u’x B’anob’al Awan Kunab’al ri’ pa le Complejo rech Precursores xuquje’ Sustancias Químicas, k’o pa le finca Estanzuela xuquje’ Navajas rech San José del Golfo, Iximulew.

Xjam upam uk’olib’alil

Pa 2022 xb’an ujamik rech kak’oji wi ri uk’u’x b’anob’al awan kunab’al che ri kolom ri’ pa le Empresa Portuaria Santo Tomás de Castilla, Izabal, xuquje’ pa taq ri k’olib’alil jastaq ri’ rech Mazatenango, Suchitepéquez, xcha’ ri K’amal B’e rech ri Unidad Especial ri’. Eri chakunem ri’ are la’ xb’an pa komon ruk’ ri q’atb’al Tzij rech ri Quinto Viceministerio rech Antinarcóticos rech Mingob. Pa le ub’anik ri tob’anik chi kech reqa’lenel antinarcoticos rech pa kub’sib’al k’u’x kakib’an le rilik ri’ rech kupetisaj ta k’ax che ri ki’utzwachil ri winaqil.

Rumal ri’ eri Mingob xukoj jun nimaja rech kak’oji wi pa le Complejo rech Precursores che ri kak’oji wi 2 mil 042 chi nima’q eqa’n rech uk’u’x awan kunab’al ri’, pa le sak’ajil chajinem xb’an kumal ajchajil tinamit pa 2021 jeri’ k’a pa we q’ij ri’.

Tiko’nib’al awan kunab’al

Eri K’amal B’e xub’ij che ri tajin uya’ik tob’anik chi rij wari’ chech ri SGAIA rech kub’an ri puqchajinem tzukunik awan kunab’alil. Xuquje’ rech uq’atexik utikik, ukolik, uk’ayixik ri ichaj tiko’n awan kunb’alil.

Pa we junab’ ri’, eri molaj b’anol k’ax rech ri narcotráfico sib’alaj k’o xeq’atataj ruk’ ri uporoxik ri uxaq ri coca, ri tiko’n rech marihuana xuquje’ ri amapola, eri rajil are Q411 millones 807 mil 210 ri’.

Chajinem xb’an pa kaqiq’ cho kaj

Are chi’ xkoj ri Unidad Aérea rech ri Ministerio rech Gobernación ri’ (Unabog) sib’alaj xtob’anik ri uchak ri Unesa ri’ rech xok pa taq ri k’olib’al ri k’ax okem chi la’ xuquje’ xtob’anik pa le b’anoj tzukunik pa juntir rulewal qatinamit. Eri katob’anik ri keb’ chakuja ri’ are xub’an ri’ rech xe’ukoj jun puq xik’ach’ich’ pa le b’anoj tzukunik ri’ rech ub’anik utzilem pa tinamit winaqil, xcha’ ri K’amal B’e ri Unesa.

Eri Unidad Aérea ri’ k’o jun nimalaj uchak rech puqchajinem tzukunik ri’ xuquje’ rech yab’al uchuq’ab’ ri puqchajinem tzukunik kumal ri puq ajchajinelab’ pa taq le juyub’ taq’aj. Eri uchak are rech katob’aik rech uq’atexik taq ri b’anoj k’ax, rech uq’atexik taq ri b’anoj k’ax xuquje’ rech uq’atexik ri narcotráfico. Jeri’ katob’anik pa le b’anonem chak kuk’ ri winaqilal ri’ xuquje’ rech pa le b’anoj ilonem pa aninaqil rumal ri k’axk’onem kak’ulmataj ri’.

Kemonchak pa wokajilal

Pa le Complejo rech Precursores Químicos, eri rajchak ri Unesa kuk’ ri ajchajinelab’ antinarcóticos rech ri PNC kitzijob’em ri k’aslemam chak ri’ kuk’ rajchomanel ri delegaciones internacionales, chi rij ukojik ri porob’al ri’. Are la’ qas xtzijob’ex ri chakunem chi rij ri’ xuquje’ ri kupatanij, rech kakub’isax ub’anik unimaxik pa utzilem chi rij xuquje’ rech kaq’alik rech man kub’an ta k’ax che ri kik’aslemal ri winaqil.

K’a pa le rachoch k’olib’al ri porob’al xb’an wi rilik xuquje’ ri qas xetijox wi ri e ajchajinel ri’, rech uchakuxik rech kaporoxik ri uk’u’x b’anob’al awan kunab’al ri’, xcha’ ri Nan K’amal B’e.

Rumal k’ut ri upatanib’al pa le saqilitzij, ri usuk’al uch’ob’ik upatanexik xuquje’ pa uq’ijol ri eta’manik no’chakunel, eri Unidad Especial kuya’ jun tob’anik chech ri SGAIA, rech utaqik pa wokaj ub’anik k’uttijonem ri’, rech uloq’axik uwach ri kub’isal b’anoj retab’axik ub’anik. Are wa’ katob’anik ruk’ ri b’anoj utz chakunem, rech kutaqim ub’anik utzalaj kaq’atexik ri narcotráfico pa Iximulew.

Noticias Recientes