Eri ak’alab’ ri e q’apojil ri’ xaq ta kakiya kanoq ri kachochib’al

Rumal k’ut e k’i ak’alab’ e k’aslik e riqom, eri q’atb’al tzij rech ri Departamento rech Investigación rech ri K’ax chi ke Ak’alab’ xuquje’ e Q’apojil ri kakinimaj ta Uq’ij Q’atb’al tzij ri’ rech ri Wokajil Ajchajil Tinamit (PNC), xkib’ij che are wa’ xk’utun ri’ rumal kikub’sib’al kik’u’x ri winaqil chi ke ri wokajil ajchajil tinamit xuquje’ rech k’o jun kub’sib’al k’u’x chi ke ri ak’alab’ xuquje’ ri e q’apojil ri’ rech xaq taq kakiya kanoq ri kachochib’al.

Rech b’a’ katerenb’ex rilik kumal ri Alerta Alba-Keneth, eri taqanel rech ri Departamento rech Investigación, xub’ij che chi k’o jun puq reqa’lenel rech kakitzukuj chi paq’ij chi chaq’ab’, ri kajib’ mul kiwach, e are k’ut kakiterenb’ej rilik ri alertas ri’ pa le uq’ij kichakunik tob’anik chech ri Modelo rech Atención Integral rech  Niñez xuquje’ Adolescencia (MAINA) ri’.

Rumal ri’ eri q’atb’al tzij kakib’ij che pa enero k’a pawe q’ij ri’ e riqom chik 363 chi alaj taq ala, alaj taq ali xuquje’ e q’apojil ri’ pa nimatinamit ri’; rumal k’ut k’o ri xa’ xeniman tzij ri’, k’o xa’ xkiya kanoq ri kachoch ri’ rumal k’ot xetob’an chi ke (are chi’ xeto’ik xe’esaxik pa b’anoj k’ax chi ke), k’o ri xa’ xek’am b’i kumal ri pandillas, k’o ri xa’ man xech’aw ta apanoq pa kachoch, e k’o xa’ xkiya kanoq kachoch, e k’o xa’ xeb’e naj ri’ xuquje’ e k’o xa’ xech’ojin pa kik’ulajil.

Jeri’ e k’o ak’alab’ xuquje’ e q’apojil e riqom pa jun chik nimatinamit ri e tojom kumal ri kitat nan rech keb’e pa nimatinamit naj ri’.

Pa nimatinamit ri’

Eri q’atb’al tzij xkib’ij che pawe taq wokja ri’ k’o k’i b’iw b’ixik b’anom loq kumal winaqib’ chi rij taq kitzijol ri ak’alab’ e sachinaq ri’ pa taq ri zonas 7, 18 xuquje’ 21 rech ri nimatinamit, xuquje’ pa San José Pinula, Guatemala ri’. jeri’ xb’an ub’ixik chi ke ri kitat nan rech qas chakila b’a’ kichajij b’a’ ri k’alk’uwal, rech kakich’ob’ kiwach ri kach’ib’il ketzijon wiri’, chakikojo b’a’ jun kajb’al rech ketzalij loq pa kachoch xuquje’ rech kakisolij are chi’ kakil ri redes sociales ri’.

Ri Riqb’al ib’ pa Kaqiq’ ri’

Eri taqanel rech ri Departamento rech Delitos chi ke ri Niñez xuquje’ Adolescencia ri’, xkika’mulijsaj ub’ixik eri man utz ukojik kab’an ri redes sociales ri’ are ke’umino ri e q’apojil kakiya kanoq kachoch rech kakich’ob’ kiwach ri winaq keta’m k’ate kech’a’w kuk’ qaraj ne rech kek’am b’i kumal ri molaj b’anol k’ax kib’i’ pandillas ri’.

Eri e riqom

Xuquje’ e k’o ak’alab’ e riqom, eri PNC kub’ij e k’o e 15 chi ak’alab’ xuquje’ e q’apojil e riqom ri’ ri xa’ xech’ayik xb’an k’ax chi ke kumal kitat nan, kumal kachalalil pa kachoch ri’.

Are ub’anik katzukuxik ri e sachinaq

Eri ajtzukul kech k’o ri jun kicholchak kib’anom, ri k’o utaqim uterenb’exik ri b’iw b’ixik chi kij ri.
Kata chi ke kitat nan jun rachib’al ri k’alk’uwal.

Rech kakib’ij jawchi’ xsach wi ri ak’al ri q’apoj xuquje’ are kilik jas ri k’o chi rij apanoq jas le b’e ok’em jas le b’e elik chi la’.

Ketzukux pa taq ja rech kunanem winaq xuquje’ ketzukux pa le Instituto Nacional rech Ciencias Forenses (Inacif) rech kilik we k’o jun ak’al, q’apoj xoksax tane’ chi la’.

Kata chi re ri Fiscalía rech ri Ministerio Público (MP) juntir rajilab’al ch’aweb’alil chi rij ri sachinaq ri’.

Kataqixik rilik ri tzijol ri’ pa uwachwuj pa kaqiq’

Kaya ub’ixik pa jun wujil ri’ ri tzukunem xb’an chi rij rech pa juntir jun q’ij ri’.

Eri xb’an ri’ are k’o pa le Protocolo rech Actuación Policial rech pa B’anonem Investigación ri’.

Noticias Recientes