K’o nim upatanib’al ri nuk’chomab’al rech b’anon chajnem xb’an kumal ri Iximulew ruk’ Colombia ri’

K’o nim upatanib’al ri nuk’chomab’al rech b’anon chajnem xb’an kumal ri Iximulew ruk’ Colombia ri’

Pa le 4 rech abril ri’, eri Ministro rech Gobernación rech iximulew, Francisco Jiménez xuquje’ ri Ministro rech ri Defensa Nacional rech Colombia, Iván Velásquez ri’ xkijach uwach ri nuk’chomab’al rech na’tib’al ri b’anoj chomanem tob’an b’anj chajinem pa wokajilal ri’. Eri juch’un wujilal ri’ are la’ xb’anik pa le uq’ijol ri nimachomanem chi kuxo’l ri keb’ taqawokajilal ri’ xuquje’ ri tob’anem chi kuwach ri keb’ nimatinamit ri’ ri xtaq ub’anik rumal ri Ministro Jiménez ri’.

Eri nuk’chomab’al xb’an pawe q’ij ri’ arela’ katob’anik chi rech uwokik uwach, uchakuxik xuquje’ uapatanexik ri b’anon utzijob’exik ri k’aslemam chak b’anom xuquje’ ri tob’anik chi kuxo’l ri taqawokajilal rech chajinem. Ruk’ wa’ are taqim ub’anik ri tob’anem kumal ri e ajchajil tinamit xuquje’ ri kemon tob’anem pa le uq’axexik ri tzijob’elil b’ixik chi rij taq uq’axexik awan kunab’alil, k’aqb’alil, ub’aq’ k’aqb’alil xuquje’ nim poq’sab’al ri’. Xuquje’ ri b’anon tob’anem rech tijonik, rech ketijoxik ri ajchajinelab’ xuquje’ rech kek’uttijoxik ri’.

Ri kub’ij pa le wujilal xjuch’ik, eri b’anoj kemonchak xuquje’ uterenb’exik rech ri upatanexik rumal ri Iximulew ri’ k’o pa reqele’nib’al ri Quinto Viceministerio rech ri Ministerio rech Gobernación,  e pa reqele’n ri Colombia are pa reqele’nib’al ri Relaciones xusquje’ Cooperación Internacional Policial rech ri Wokaj Chajin Utinamit. Eri ub’anik uchakuxik ri’, are pa reqele’nib’al ri K’amoj Ub’e ri Wokajil Ajchajil Tinamit rech Iximulew, xuquje’ ri K’amoj Ub’e ri Inteligencia Policial rech ri Wokajil Ajchajin Tinamit rech Colombia.

Pa le k’amoj eqele’nchak ri’ xchomaxik ri b’anon utzijob’elil rech utz ub’anik ri chak kab’anik, rech kanimaxik xuquje’ rech kab’an utzijolixik ri ch’ojilil ya’talil winaqil kumal taq ri wokajilal rech chajin tinamit. Xuquje’ kachomax ub’anik ruk’ ukojik ri tob’chakub’alil rech ya’olchajinem xuquje’ ri ujipixik utzijol ri chakum uwach ri’, rech kano’jib’axik xuquje’ rech kachb’ilax uwach ruk’ taq tob’chakub’al rech ri utzijolil xuquje’ utzijob’enik ri’.

Eri na’tib’alil ri’ eri uq’ijol are kanajtib’ pa job’junab’, ri kutiq’ij chi b’i rib’ uq’ijolal pa job’ junab’ chik xuquje’ jacha ri kachomax kumal ri q’atb’al tzij ri’. Eri Mingob k’o ri pa le eqele’m chak ri’ rech ya’ik uchuq’ab’ ri b’anon puqchajinem tzukunik ruk’ taq keta’mim ri wokaj e ajchajin tinamit rech ujikib’axik uwach ri joremal xuquje’ ri ya’olchajinem chi kech ri winaqilal ri’.

Noticias Recientes