Uq’atexik taq ri narcotráfico ri’: k’o Q192 millones rajil tiko’nib’al awan kunab’al riqom chik pa 2024 ri’

Eri utzukuxik, uriqik xuquje’ uporoxix ri tiko’nib’al awan kunab’al are la’ qas katajin rumal ri q’at taqawokajil ri’, are la’ uwach rech uq’atexik taq ri narcotráfico xuquje’ ri molaj b’anol k’ax pa taq nimatinamit. Pa junab’ ri’ b’anom chik k’i taq puqchajinem kumal reqa’lenel ri Subdirección General rech Análisis rech Información Antinarcótica (SGAIA), rech ri Wokajil Ajchajil Tinamit (PNC), ruk’ katob’anik ri Wokajil e Ajchajil Amaq’, pa taq ri nima’q k’ache’laj rech Iximulew xuquje’ pa kamik k’i peraj tiko’n awan kunab’al rajil Q192 millones 476 mil 870., porom chik.

Pa taq le b’anoj poronem ri’ riqom chik 1 millón 553 mil 787 uche’alj uxaq coca ri’, eri rajil kopan pa Q15

Q15 millones 537 mil 870. K’o 828 mil 217 chi tiko’n awan kunab’al riqom chik pa Poptún xuquje’ San Luis, Petén ri’; 425 mil 120 pa Cobán ri’, pa Nuevo Chahal, Tucurú xuquje’ Fray Bartolomé de las Casas, Alta Verapaz ri’; 282 mil 625 pa Livingston xuquje’ El Estor, Izabal ri’; 16 mil 475 pa Quezaltepeque, Chiquimula ri’, xuquje’ 1 mil 350 pa Gualán, Zacapa ri’.

Huehuetenango; Sipacapa y Tajumulco, San Marcos,y Cabricán, Quetzaltenango.

Xuquje’ k’o 372 mil 488 raqan ichaj tiko’n rech marihuana ri k’iyirinaq xuquje’ ri tajin chik usik’ik uwach, eri rajil are Q139 millones 683 mil ri’. Eri tiko’n awan kunab’al ri’ are xriqitaj pa Santa Lucía La Reforma, Momostenango, xuquje’ Totonicapán, Totonicapán ri’; pa Malacatancito, Santa Cruz Barillas, xuquje’ Chiantla, chinab’jul ri’; pa Sipacapa xuquje’ Tajumulco, San Marcos ri’, xuquje’ pa Cabricán, Xe’laju’ ri’.

Xuquje’ porom chik 1 millón 490 mil 240 raqan ichaj tiko’n rech amapola ri’ eri rajil are Q37 millones 256 mil, pa taq ri tzukunem b’anom pa Tajumulco, Ixchiguán xuquje’ Tejutla, San Marcos ri’. K’o nim upatanib’al kaya utzijol ri’ che are wa’ xb’antaj kowonem xq’atexik rumal xb’an utzukuxik kumal ri wokaj ajchajinel e q’atenel awan kunab’al ri’ rech uq’atexik taq ri narcotráfico pa ronojel rulewal tinamit.

Eri Taqanem rech Qatenem Awan Kunab’al kub’ij chi konojel winaq che ri ke’ok pa b’anoj narcotráfico ri’ k’o jun nim kimak we jeri’ kakib’ano. Jacha kub’ij pa le Artículo 36 ri’ chi k’o 20 junab’ ketz’apib’ pa japache’ xuquje’ k’o jun tojb’al pwaq kakib’ano rech pa 10 mil pa 100 chi pwaqil aj iximulew ri’, jachin kutiko, kareche’j uwach xuquje’ we kukoj ub’a’, ukotz’i’j, uche’al, uwach taq ri awan kunab’al ri’, ri kub’an k’ax chi ke taq ri winaq ri’.

Pa le Artículo 37 rech ri taqanem tzij, kub’ij wi jachin b’a’ kakib’an awan jastaq ruk’ ri awan kunab’al, keb’e pa japache’ tz’apib’al pa juk’al junab’ ri’, xuquje’ k’o nim jun tojom pwaq kakib’an ri’ rech 50’ mil pa jun millón chi pwaqil rech aj iximulew.

Pa k’isb’al ri’, pa le Artículo 40 ri kub’ij wi che ronojel winaq kutiko, kuk’ayij ri awan kunab’al ri’, xuquje’ jachin kub’ano, kuchakuj ri’, kab’e pache’ tz’apib’al waqib’ pa lajuj junab’ ri’, xuquje’ kutojo jun nim pwaq ri’ kopan pa 100 mil chi pwaqil aj iximulew ri’.

Noticias Recientes