Xmajtaj jun nim kemonchak tob’anem ruk’ EE. UU. rech kaq’atexik ri nuk’molaj b’anol k’ax pa taq amaq’ib’

Xmajtaj “Le jun k’ak’ uq’ijol b’anik le kemonchak pa taqawokajilal rech kaya uchuq’ab’ ri utzilal chi ke le winaq tinamit”, sib’alaj xuya ub’ixik le ministro rech Gobernación, Marco Antonio Villeda, pa jun tzijolinem q’axel tzij, pa le xuya wi ub’ixik chi rij le b’enam xb’e wi pa Estados Unidos ruk’ le fiscal general rech ri Ministerio Público ri’, Gabriel García. Pa le ub’ik chi la’, xmolin kuk’ taq ri nim patanelab’ rech ri Departamento de Estado rech xkichomaj ri b’anow kemon tob’anem pa le kaq’atexik taq ri nuk’molaj b’anol k’ax pa taq amaq’ib’ pa uwachulew.

Le nimatat Villeda, sib’alaj xub’ij che ri kemon chomanem ruk’ le Oficina rech Asuntos Internacionales rech Narcóticos xuquje’ rech Upatanexik ri Taqanem Tzij (INL) ri’, ruk’ le Investigaciones rech Seguridad Nacional (HSI) ri’, ruk’ Embajada rech Estados Unidos pa Amaq’ Iximulew xuquje’ ruk’ le Oficina rech Poq’san Chak Meb’ilem, rech Tob’anik Tzij Xuqauje’ rech b’anik le Capacitación Fiscal pa le Amaq’ Nimatinamit k’o naj ub’i’ (OPDAT). Xuya ub’ixik pa taq le riqonem ib’ che xb’an pa kemonchak ri ya’ik tob’anik tzij rech kaq’atexik ri b’anow taq k’ax ri’ k’a pa taq le keb’ amaq’ib’ taq nimatinamit ri’, le uq’atexik ri narcotráfico, ri pandillas xuquje’ ri molaj e’ajb’anol taq k’ax ri kakib’an ch’ijom k’ax chi ke ri winaqib’.

Xuquje’ sib’alaj xuya ub’ixik che le K’amal B’e rech Iximulew ri’ sib’alaj karaj kuterne’j ub’anik ri chak tob’anem ri’ kuk’ taq le q’atb’al tzij estadounidense, are chi’ xub’ij che le keb’ amaq’ib’ nimatinamit kataqim uq’atexik ri narcotráfico, ri pandillas xuquje’ ri nuk’molaj b’anol k’ax ri kakib’an ch’ijom k’ax chi ke taq le winaqib’ xuquje’ ri kakib’an nikaj chik k’ax. Xub’ij k’ut che ri wokajilal kechakun k’ut kuk’ ri rech suk’umalil rech Estados Unidor i’ xkijit loq ub’ixik che ketob’an loq rech pa ya’ik uchuq’ab’ ri b’anow puqtzukunem ruk’ ri b’anik ri kemon chakunem rech pa uiq’atexik ri b’anow taq k’ax ri’.

Jeri’ xub’ij k’ut che xmolin pa chomanem ruk’ le k’amal b’e rech ri Grupo Vulcano rech ri Oficina Federal rech Investigación (FBI), rech utaqixik katerne’xik pa kemonchak rech kechap loq nik’aj pandilleros pa jumul chik ri kesam b’i kib’ pa le rachoch japache’ tz’apib’al Fraijanes II. Ri xuna’tisaj ub’ixik che are chi’ xumaj le upatan le nab’e taq chak xub’ano, are xutaq loq le nim katob’anik le unidad especializada ri’ rech pa ya’ik uchuq’ab’ rech katzukuxik nik’aj b’anol k’ax ri’.

Xub’ij k’ut, le Grupo Vulcano ri’ ketzalij chi loq pa amaq’ tinamit ri’ pa julio petinaq ri’, rumal jeri’ ub’ixik xuta loq le fiscal general k’o pawe q’ij kimik. Xub’ij k’ut chewe chanim  ya’tal k’ut le kitzij konojel chi ke ri ajtzukunelab’ ri’ rech ketob’anik pa le b’anow chak rech katzukuxik rech keriqitaj loq ri julajuj chi e’ajpache’ e kanimajinaq ri’. Xuquje’ xub’ij k’ut che kechoman chi rij taq ri b’anow k’uttijob’enik, rech ya’ik ub’ixik ri chak rech sak’ajil tzukunem ri’ xuquje’ rech tob’anem uya’ik ri jastaq chakub’al rech k’o uchuq’ab’ ri kemon puqtzukunem kab’anik.

Xuquje’ sib’alaj xub’ij che rfi pa taq le riqonem ib’ xuya wi ub’ixik utzijol ri puqtzukunem b’anom kumal ri Wokajil Ajchajin Tinamit (PNC) ruk’ le kemonchak b’anom ruk’ le Ministerio rech ri Defensa Nacional, xuya k’ut utzijoxik le uriq’ik ri nim nimaja rech b’anow uchakuxik ri cocaína ri’ ri xriqitajik chinaqaj le k’ub’a’ltil pa amaq’ k’o chi kuxo’l le Iximulew ruk’ México ri’.

Rumal ri’ le viceministro rech seguridad Roberto Solorzano, sib’alaj xub’ij che pa katajin ub’anik jun nim tob’anem ruk’ ri FBI, chi rij taq le nimachak b’anom pa taq le junab’ q’axenaq pa le ya’ik ub’ixik loq chi rij kitzijol taq nik’aj nuk’molaj b’anol k’ax ri’. Xuquje’ xub’ij che pawe q’ij kimik tajin upatanexik le jun k’ak’ pa uq’ijol ri kemonchak tob’anem kumal ri wokajilal, pa sib’alaj xuya utzijol ri’ che ri ya’olchajinem are la’ jun ilonem b’anow kemonchak ri’ pa taq le ub’anikil le ya’olchajinem xuquje’ suk’umalil.

Xuquje’ sib’alaj xub’ij che are retal le kemon chakunem, le pa aninaqil b’anow uq’atexik ri k’aqanik chi ke ri keb’ reqa’lenel ri PNC ri xesakik pa Izabal ri’. Rumal k’u ri’ le keb’ ri’ tajin kutzurik, k’a paq’ij le domingo e k’o xechapataj chi rij ri’ xuquje’ xb’an ujipixik uwach ri tzukno’jchak rech kaq’atexik ri jun molaj e’ajb’anol ri k’ax ri’.

Noticias Recientes