Sib’alaj xetijox ri rajchak ri Wokajil Japache’ ri’

Eri K’amoj Ub’e ri Sistema Penitenciario (DGSP) ri’ sib’alaj xe’utijoj e 500 chi e ajchak ri’, pa le nab’e q’ij rech febrero rech pa junab’ ri’.

Eri q’atb’al tzij ri’ xkib’ij e k’o ri’ 162 chi ajchajinelab’ xetijoxik rech ri Nuevo Modelo rech Gestión Penitenciaria (NMGP), eri uq’atib’alil rech ub’anob’alil ri tijonem, ri kasuk’umaxik katijoxik ri e ajpache’ ri’. Xuquje’ are kuq’at uwach ri uchak chajinem kub’an ri ajchajinel ri’ rech pa japache’ ri’.
K’o kowilaj tijonem chi rij ya’talil winaqib’ ri’

Rumal ri’ eri Subdirección rech Asuntos Jurídicos rech ri DGSP, xe’utijoj e 200 chi ajchajinelab’ rech taq rachochib’al ri japache’ tz’apib’al pa le b’anowem rech Buena Gestión Penitenciaria ri’ rech utaqim ri b’anoj ko tijonem ri’ chi rij ri ya’talil kaloq’axik winaqib’ ri’.

Are wa’ xtzijox uwach ri’:

·         Ri q’alajisab’al ub’ixik ri Ya’talil Loq’axik Winaqib’ ri’

·         Ri retab’al b’anowem rech Nelson Mandela rech kilik kanimaxik ri e ajpache’ ri’

·         Ri retab’al b’anowem rech Bangkok rech kilik kanimaxik ri e ajpache’ ri’

·         Ri retab’al b’anowem rech Brasilia rech kilik kanimaxik ri winaq keriqitaj pa k’ax ri’

·         Tiijonem rech ilonik pa aninaqil xuquje’ rech rilik ri wa jastaq katij ri’

Eri DGSP xuwok uwach ri jun tijonem rech ilonem pa aninaqil ri’ xuquje’ rech ke’esax winaq pa taq k’ax keritaj wi pa taq kichak, are tijoik chi ke e 50 chi ajchakunel ri’ xuquje’ rech ri ajchajinel rech ri Centro rech Alta Seguridad Canadá Escuintla, tijonik xya’taj kumal ri Bomberos Voluntarios, rech kab’an uq’atexik ri k’axkone kakiriq ri winaqil pa kichak, are chi’ ketzaqik, are chi’ katzaq jastaq chi kij, are chi’ kakitij kiwa k’o kamisab’al chech ri’, rech keq’al ri winaq we are chi’ k’o pora’n xuquje’ keb’raqan ri’.

Jeri’, eri Unidad rech Control rech Alimentos ri’ (UCA), rech ri Subdirección Técnico Administrativa rech ri DGSP xkib’an jun tijonem chi ke ri puq e ajb’anol wa rikil, ri e ajchakul ri’, ri ajtob’anel kuk’ ri e ajilanel, pa taq ri jalajoj uwach taq japache’ tz’apib’al ri’, xutzijox k’ut ri ub’anilil ri wujilal ri’ xuquje’ rech jas le ukojik ri jastaq chakub’al kab’an ri’.

Noticias Recientes