Pa kajib’ junab’ chik, k’o awan kunb’alil, jastaq xuquje’ pwaqil esam chik che ri narcotráfico eri rajil are kopan b’a’ pa Q40 mil 589 millones ri’

 

Eri ronojel uwach ri b’anoj chakunem rech ya’olchajinik, rech nab’ejsab’al q’atel k’ax, xuquje’ rech b’anoj tzukno’jchak ri’ che ri pa komon b’anom rumal ri Ministerio rech Gobernación ri’, xuquje’ kumal ri viceministerios rech Ya’olchajinik, rech Nab’ejsab’al q’atel k’ax, rech Tecnologías, are chi rij juntir ub’anikil Antinarcóticos pa le uchakunik ri Wokajil Ajchajil Tinamit (PNC) xuquje’ rumal ri’ ri Sub Dirección General rech Análisis rech Información Antinarcótica (SGAIA) pa kajib’ junab’ ri’ are ri q’atenik kib’anom chi ke ri narcotráfico xuquje’ nik’aj chik b’anoj k’ax ri’.

Eri chakunem kumal reqa’lenel antinarcóticos are xk’is ruk’ ri k’i b’anoj tzukunik, ri raqow peraj tiko’nib’al rech awan kunb’alil xchupisax uwach ri’, rumal ri’  k’o 18 mil 910 kilos rech Cocaína, k’o 16 mil 877 kilos rech Anfetamina xuquje’ ruk’ ri 3.4 millones rech Marihuana chi tiko’nib’al xchupisax uwach ri’ xuquje’ are ri’ xk’is uporoxik pa 2.3 millones chi raqan ichaj rech coca ri’ pa Iximulew.

Jacha’ k’o chom pwaqil xuquje’ jastaq maj pa usaqil raqom ri’ kuk’ ri narco xuquje’ k’o ri’ 366 chi ch’ich’ jalajoj uwach taq, ub’anikil e raqom ri’ pa taq le b’anoj tzukunik, xuquje’ k’o ri’ 12 chi xik’ch’ich’ xuquje’ k’o 7 chi jukub’ rech pa uwi palow are wa’ kojom pa le uq’axik awan kunb’alil, k’aqb’alil xuquje’ pwaqil b’otolik ri’.

Xuquje’ k’o chom pwaq rech pa iximulew, rech pa dólares, rech pa pesos mexicanos, rech euros xuquje’ rech taq lempiras pa ronojel ri’ are kopan pa 42 millones rech rajil pa Iximulew ri’.

Are wa’ chakum chik pa le kajib’ junab’ ri’

Eri q’atb’altzij kuk’ ri e ajchajil tinamit xuquje’ ri Wokajil Ajchajil Amaq’ Iximulew xuquje’ kuk’ rajchak ri Ministerio Público k’o jun nimalaj chakunem kib’anom chik pa juntir le taqawokajil k’a pa le 2016 pa le 2019 ri’.

Rumal ri’ pa ronojel ri Cocaína kiraqom chik are wari’ 62 mil 218.33 kilos, eri Anfetaminas kiraqom chik are ri’ Anfetaminas fue de 16 mil 900 rumal k’ut are wa’ ri awan kunb’alil che ri qas kak’ayix pa taq ri k’ayib’al rech ri narcóticos ri’ ri sib’alaj paqil rajil panoq.

Pa taq le kajib’ junab’ ok’owinaq chik xuquje’ ri xesaxik are kopan pa 479 millones 587 mil matas rech  Amapola, xuquje’ k’o 17 millones 809 mil chi raqan ichaj rech Marihuana che ri xraq loq pa le Korlim Ya’olchajinik xb’an pa taq le tinamit rech ikam che we amaq’ ri’, chi’ k’u ri’ xqupix wi loq 2.4 millones chi raqan ichaj rech Coca, xuquje’ ruk’ k’i taq ja rech b’anob’al awan kunb’alil xraqataj loq ri sib’alaj awatalik.

Chi ke ri nik’aj molaj b’anol k’ax ri’ che ri e k’o pa narcotráfico xuquje’ ri k’o nik’aj chik b’anoj k’ax kakib’an ri’ chi rij wari’ eri Sub Dirección Antinarcótica xuya’ loq utzijol che pa le 2016 pa le 2019 k’o ri’ 1334 chi ch’ich’ xraq loq, ruk’ 28 chi xik’ch’ich’, ruk’ 55 jukub’ rech pa uwi palow, ruk’ 965 chi k’aqb’alil ruk’ 43 mil 455 chi ub’aq’ k’aqb’alil xkiraq loq.

Ronojel wari’ ruk’ nik’aj chik awan kunb’alil xuquje’ pwaqil rech k’i tinamit upetib’alil ri’, pa ronojel ri’ k’o 40 mil 589 millones 576 mil 377 chi pwaqil aj iximulew xraq ri’, maltyox b’a’ che ri utzalaj chak kib’anom rajchak rech ri taqawokajilal kamik.

Noticias Recientes