Eri reqa’lenelab’ rech ri Wokajil Ajchajil Tinamit (PNC) xkimaj ya’ik uchuq’ab’ ri chajinem q’ateb’al k’ax pa le Nimaq’ij rech Jocotenango, ri katajin pa le avenida Simeón Cañas xuquje’ pa le Hipódromo rech ri Norte, zona 2 pa uk’u’x nimatinamit, chi la’ k’ut eri jawinaqilal kuk’ ri winaqilal ke’opan pa taq le etz’anem chi la’, pa taq ri k’ayib’al wa, ri je’lbanow jastaq xuquje’ pa le uki’al ri nimaq’ij kuk’ ri winaq e’aj iximulew ri’.
Pa le uq’ijol ri’, eri al Leshy, Lesh, Polita xuquje’ Polito, ruk’ ri rajchajinelab’ ri Subdirección General rech Prevención rech ri Delito (SGPD), xkib’an ilob’al etz’anem tzijob’el kuk’ taq ri ali, taq ala xuquje’ kuk’ ri winaqilal. Pa le b’anow retz’b’axik ri k’utb’alil, xkijach wi wujilal rech tzijolinik ruk’ taq wupum achib’al, eri reqa’lenelab’ chi la’ xkib’an wi uk’utik ub’ixik ri k’amansan b’iw ub’ixik loq xuquje’ ri ub’anikil ri chajinem winaqilal. Jeri’ xkipixab’ej ub’ixik rech chajineb’al ib’ xuquje’ xkik’ut ub’anik utz k’aslemalil chi la’.
Eri uwach ub’anikil ri chajinem ri’, ri rajchajinelab’ ri jalajoj taq je’lwokajil pa amaq’el ri b’anoj puqtzukunem ri’ xuquj’ pa le b’anik ri chajinem chi rij taq ri nimaq’ij, rech taqim ri qas kachajixik ri winaqilal ke’opan chi la’ k’ut, kuk’ ri e’ajk’ayinelab’ xuquje’ e’ajchakib’ ri’. Jeri’ k’o puqtzukunem kakib’an che kaqan ri ajchajinelab’ rech kakisolij ri qas kakimolij wi kib’ ri winaqilal rech kilik wexa’ ri k’ax kab’an chi la’ k’ut.
Are rech b’a’ kaya’taj uchuq’ab’ ri chajinem ri’, eri q’atb’al tzij xkikoj oxib’ k’olib’al chajinem pa kaq chi la’ pa le nimaq’ij, k’a chi la’ k’ut eri ajchajinelab’ kakib’an wi le solinem rilik chi la’ xuquje’ chi rij taq apan. Eri pa kawokajil ri ajchajinelab’ ri’ kekowon k’ut che uterne’xik le rilik pa aninaqil wexa’ k’o ri k’ax kak’ulmataj chi la’ rech kakiq’atij uwach. Pa kipuqil ri’ kek’oji pa amaq’el chi la’ k’a pa le 16 rech agosto ri’.
Ri q’atb’al tzij xepixab’enik chi ke ri winaqil chi la’ che pa amaq’el b’a’ chakilo ri kijastaq, chakib’a b’a’ le rilik ri keriqitaj wi ri uk’olib’al taq chajinem xuquje’ chakinimaj b’a’ tzij ri xb’ix chi ke kumal ri ajchajinelab’ rech b’a’ ketob’an kuk’ pa le nimaq’ij ri’ rech kekub’ pa utzilem jikomal ri’. Xuquje’ xub’an ub’ixik chi ke ri winaqilal rech pa amaq’el chakib’ana kuwenta, chakib’ij b’a’ wexa’ k’o ri b’anow k’ax kakilo kab’anik, rech chakib’ij loq pa le 110, pa le 1561.
