Ri wujil “Maras ri Pandillas pa Iximulew, are jun ilonik k’a chi upam jeri’ chi chi saq ri’”, ri xjach uwach rumal le Subdirección General rech Investigación Criminal (SGIC) rech ri Wokajil Ajchajin Tinamit (PNC), are ri’ jun chakub’al k’o uk’iyal upatan chi rij ub’anikil tzukunem, ri ch’ob’onem chi rij ub’anik molaj b’anol k’ax, ri k’o q’atb’al tzij chi rij xuquje’ ri uq’atexik kuwach nik’aj b’anol k’ax ri’. Rech xb’an ri’, eri ajchajinel e’are xkimol uwach, xkiya ub’ixik ri chak kib’anom chi rij, xkib’an uch’ob’ik uwachj jujun taq tizjol chi rij taq le jun chi ke ri b’anow k’ax ri’ ri sib’alaj k’ax ub’anim pa Iximulew pa le k’sib’al taq junab’.
Eri wujil ri’ are xjach uwach pa le auditorio Papa Francisco rech ri Universidad Rafael Landívar (URL) pa jueves 6 rech agosto. Ri jun wujilal ri’ kutzijon chi rij le q’ij xek’utunik ri molaj b’anol rech ri maras xuquje’ pandillas, ri kachapik wianq xkib’ano, ri uchapik ri kipwaqi’l k’olme’r, ri uk’iyirik kuwach, jeri’ pa le uk’amik ub’e taq ri molaj k’ax ri’ xuquje’ ri kijipixik kib’ xkib’an pa le k’ulb’a’t juyub’ pa amaq’ ri uchapik taq tinamit ri’, eri k’ak’ taq b’anikil are la’ xuya nim uchuq’ab’, xuquje’ ri k’ak’ taq b’anikil tzukunem chi kij ri’.
Nab’ej pa le jachonem tzij ri’ le ministro rech Gobernación, Marco Antonio Villeda, ruk’ ri vicerrector rech Identidad Universitaria rech ri URL, José Rubio, S. J. xuquje’ ri k’amal b’e rech ri PNC, David Custodio Boteo. Xetatab’enik ri q’atb’al tzij rech ri Mingob, ri ajtzukunem rech ri wokaj chajin tinamit e’are jun pa tzijol nuk’um pawe wuj ri’.
“Eri wuj ri’ xtz’ib’axik rech kano’jin chi rij taq chomab’al, rech ya’el uchuq’ab’ ri tzukunem tzij, rech kab’an utz che ri puqtzukunem xuquje’ rech katz’apix uwach ri kik’olib’al nik’aj molaj b’anol k’ax ri kakaj kechajin pa uwi ri tinamit. Eri Iximulew ri’ rajawaxik jun ajchajinel ri kuch’ob’ ri kakiub’an ri ajb’anol k’ax, rech kakich’ob’ keb’in wiri’ rech kenajb’ej apan chi kuwach rech kakiq’atij”, are ri’ qas xcha’ le ministro rech Gobernación, Marco Antonio Villeda, ri xnab’ej che ub’anik ri jachanem tzij ri’.
Le patanel rech ri Taqawokaj Chajinem pa Amaq’, xub’ij che ri ub’anikil ri jun wuj ri’ xb’anik rech kuk’utu che ri ajchajin tinamit man xaq ta kuterne’j ri k’ax, xuquje’ rech chi k’o reta’mab’al, ri kub’an ri uch’ob’ik kuwach nik’aj molaj k’ax ri kakiq’atij, ri kuch’ob’ ri kik’aslemalil, chi rij wari’, kakib’an jun chakub’al rech kakito’o ri tinamit, rech ya’ik uchuq’ab’ ri tzukunem tzij chi rij kaq’atexik b’anow k’ax.
B’anow tijoninem
“Eri wokajilal e’are kakiya uchuq’ab’ ri ukolik rachib’alil taq ri b’anow taq tijoninem kab’anik. Ri jujun taq capítulo are katob’an che uwach jun eta’mab’alil ri are la’ kakoj pa le b’anow tijonem rech b’anikil tzukunem chi rij taq b’anow k’ax, chi ke ri e’ajch’ob’onel, chi ke taq ri q’atol tzij, xuquje’ chi ke e’ajk’amal b’e rech taq b’anow chajinem pa tinamit”, xcha’ le k’amal b’e rech ri PNC, David Custodio Boteo.
Xuya uq’ij le nimachak, le eqale’nchak ruk’ keta’mab’alil ri jujun taq tzukunel, ri ajtzukno’jchak xuquje’ ri ajchajinel ri xchakun pa le cholchak uwokik ri wujilal ri’. Sib’alaj xub’ij chewe wujil ri’ rech kakojik rech kina’ojixik ri k’ak’ taq winaqilal e’ajtzukunel ri’, rech kaya kanima’ ri ajchajinelab’ rech kakiterne’j ub’anik ri chajinem pa suk’ilal pa tinamit.
Eri upan we wuj ri’ are la katob’an che ya’ik uchuq’ab’ ri uq’atexik k’ax ri’, rech pa qastzij b’a’ kab’an ri kachajixik ri winaqil e’aj iximulew ruk’ upatan ri Amaq’ ri’, rech keq’atexik ri molaj b’anol k’ax xuquje’ rech b’anik ri chajinem pa tinamit. Xuquje’, are kuya ri’ ri utz chakujb’al pa kaq’ab’ ri wokajil ajchajin tinamit rech kakib’an ri kilik kib’anikil taq ri ajb’anol k’ax, rech kunab’ejsaj rib’ che uq’atsxik taq ri maras ri pandillas pa le rulewal tinamit.
